Aastal 2013 alustasin õpinguid Kohila Kunstide Koolis, mis asub Kohila Tohisoo mõisas. Läksin õppima kunstiajalugu, maalimist, joonistamist, kompositsiooni, vormiõpetust ning keraamikat.
Kunstiajalugu, joonistamist, vormiõpetust ja kompositsiooni õppisin ma aasta aega ning siis lõpetasin õpingud. Olin siis 11-12 aastane ning tahtsin rohkem vaba aega, et sõpradega koos aega veeta. Kunstikoolis oli mul vaid 3 vaba päeva- nädalavahetused ning neljapäev. Koolipäevad olid juba niigi pikad ja sinna siis veel otsa kunstikool ning seda tundus väikese Kätriini jaoks liiga palju.
Aga otsustasin, et ei lõpeta maalimist ja keraamikat. Kuid aasta hiljem lõpetasin ka maalimise ära (maalimist õppisin kokku kaks aastat). Tundsin, kuidas mind pannakse mingitesse raamidesse. Tahtsin teha nii väga tundides oma asju, aga alati olid meil kindlad ülesanded, mida oli vaja täita. Ning üheks suureks ära lõpetamine põhjuseks oli ka see, et meie õpetaja vahetus. Õppisin Kristi Kongi käe all maalimist 2 aastat, kuid siis pidi ta oma elu valikud tegema ning Tohisoo Kunstikooli tee lõpetama.
Keraamikat õppisin ma kokku 3 aastat ning sain ka ilusti tunnistuse kätte. Keraamikat õppides olid samuti ülesanded, kuid ma ei tundnud, et mind nii hirmsasti raamidesse pannakse. Minu õpetajaks oli Merike Hallik.
Minu jaoks on kunstikoolis nii plusse kui ka miinuseid. Üheks suurimaks plussiks on kindlasti see kogemus ning põnevad õpetajad, kes õpetavad sulle erinevaid lahendusi, kuidas sa saad oma kunstilist loovust väljendada. Kuid minu jaoks on miinusteks see, et on vaid üks õpetaja ning sellega kaasneb ka tema kunstiline joon ning see ei pruugi igale inimesele sobida. Loomulikult on kunstikoolis ka oma õpiväljundid, mida tuleb täita, kuid minu jaoks pani see mind liiga raamidesse, mis võttis selle kunsti armastuse veidi ära.
Kas ma kahetsen, et ma lõpetasin kunstikooli ära liiga vara ja keskendusin ainult keraamikale? Ei, kindlasti mitte. Mulle meeldib mõelda, et ma sain enda kunstilist käekirja vormida ise, mitte kallutatult kellegi teise poolt. Võibolla minu käekiri ei oleks selline nagu see praegu on. Ning see, et ma just keraamika valisin, millega lõpuni minna, andis mulle nii palju käelisust. Olen õnnelik, et valisin sellise tee.
Soovitan kunstikooli minna neil, kellel ei ole veel sihti silme ees, et millise stiiliga nad tegelema hakkavad, sest just kunstikool seda sulle pakubki. Või kellele meeldib, et keegi kindel neid õpetab. Saad valida endale just selle kooli, kus õpetab inimene, kelle käe all sa soovid seda teha.
Kujundame oma käekirja nii nagu me ise seda tahame!
Teie Kätriin